Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi:
1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu- agraarne tootmisviis
2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis
3. Infoajastu- postindustriaalne tootmisviis

Põllumajandus- ehk agraarühiskond

Varaagraarne tootmisviis sai alguse koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Inimesed tegelesid rändkarjakasvatusega või alepõllundusega.

Hilisagraarne tootmisviis tõi endaga kaasa taime-ja loomakasvatuse ühes majapidamises.

Põllumajanduse kõrvale tekkisid majandusharudest: metsandus, kalandus ja käsitöö. Samas toimus areng agraarajastul väga aeglaselt, kuna tööriistade tehnoloogia ning maaharimisviiside areng oli aeglane.

Kõige arenenumad piirkonnad:

• Põhja- Aafrika
• Vahemereäärsed alad
• Ida- Aasia

Nendes piirkondades tagas arengu rahva rohkus, mis tulenes sellest, et kliima oli soe ning niiske ja võimalik oli saada 2-3 saaki aastas.

Tööstus- ehk industriaalühiskond

Industrialiseerimine algas 18. sajandi lõpul Madalmaadest ja Suurbritanniast. Eestis algas industrialiseerumine 19. sajandi lõpul.

Riikidel oli industrialiseerumiseks kaks võimalust:

1. iseseisev industrialiseerumine- riigi üleminek uuele tootmissüsteemile toimub iseseisvalt, riik on sellest huvitatud

2. sõltuvindustialiseerumine- industrialiseerimine viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende abiga

Tekib geograafiline tööjaotus- piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused.

Geograafilise tööjaotuse tekkimine annab tõuke veonduse arengule nii raudteedel kui ka meredel, kaasneb ka sidevahendite areng.

Piirkonniti arenesid kiiresti linnad, kus oli palju tööjõudu. Ettevõtete paiknemist mõjutas tooraine lähedus, et oleks võimalikult väikesed kulutused veondusele.

Seda ajastut iseloomustavad:

• Klassiühiskond
• Tugevad riigid, majanduse juhtimine riigi valitsuse poolt, arenesid kiirelt linnad
• Haridussüsteemi teke
• Pankade, rahanduse teke
• Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus
• Käsitsitöö asendus masinatööga
• Maavarade kasutuselevõtt

Infoühiskond 

Moodsaim tootmisviis, mille tunnuseks on vaimse töö ja teenuste pakkumise ning info muutumine kogu majandustegevuse aluseks.

 Infoühiskonda iseloomustab:

• Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj keskpaigas
• Info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport
• Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse
• Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid)
• E- riik, e- kool, e- omavalitsus, e- valimised, e- teenus
• Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng
• Vaimne töö, infotehnoloogia
• Ühtne maailmamajandus, riikide osatähtsus väheneb
• Üha kasvav elutempo
• Plastikraha, virtuaalraha, pangaülekanded

Kõige arenenumad on Põhja riigid (Jaapan, USA).

Infoajastul toimub järjest sügavam spetsialiseerumine, kuna ühe toote valmistamine on odavam, selle toote arendustöö tehakse paremini ja nii saavutatakse konkurentsieelis. Ettevõtlusvõrgustik koosneb liiderfirmast, alltöövõtjatest ja muudest lepingupartneritest.

Globaliseerumine e üleilmastumine- kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.

Majandussektorid 

Hõive kolmes majandussektoris on tänapäeval muutunud. Põllumajanduses hõivatute arv on oluliselt vähenenud. Hõivatute osakaal tööstuses oli kõige suurem industriaalühiskonnas. Teeninduses hõivatute arv kasvab pidevalt. 

Kasutatud materjalid: Geograafia töövihik ja õpik 10. klassile ning http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Geograafia/1052-Maailma-uhiskonnageograafia